Miskipärast ei õnnestunud mul pealkirjalahtrisse miskit trükkida, nii et algusesse siis märkus, et tegemist on Muljetega Londonist (5.7-8.7)

Olemegi jälle õnnelikult vana hea Inglismaa pealinnast tagasi. Käisime nimelt Railil külas jälle. Meil on nii mugav Ryanair’iga otse Tamperest Stanstedi kaudu Londonisse reisida, et lausa patt oleks seda mitte aeg-ajalt kasutada. Ainuke jama muidugi on sellega, et saabumine Londonisse jääb meie aja järgi juba üsna tugevalt hommikutundidesse. Seekord jõudsime Greenwich’isse kohale meie aja järgi kell 4 hommikul. Aga õnneks saime siis pärast ennast ikka suht hästi välja puhata.

Londonis, nagu üldse Briti saartel käies, on alati tähtsaks teemaks ilm. Peab ütlema, et meil läks selles osas täitsa hästi, kui nüüd reedene õudne tuul välja arvata. Laupäeval ja pühapäeval oli ikka väga kena ja ka suht soe ilm. Ja isegi vihma ei sadanud üldse!

Mis me siis ära nägime? Loobusime väga hullust ringi kappamisest ja võtsime asja rahulikult. Reedel jalutasime Thames’i kaldapealsel ja nautisime vaadet Houses of Parliament’ile ja Big Benile, samuti Westminster Abbey’le. Siis patseerisime St. James Park’is kuni Buckingham Palace’ini, mille ees valmistuti suure hooga järgmisel päeval alanud Tour de France’iks. Rahvast oli igal pool suht palju, aga nagu järgnevad päevad näitasid, polnud see veel miskit.

Siis kõmpisime Trafalgar Square’ile, mis oli samuti Tour de France’i tõttu autoliikluseks suletud ja käisime National Gallery’s kunsti väljapanekuga põgusalt tutvumas. Pilte oli palju ja väga ilusaid, nägime nt. Titiani ja muude suhteliselt kuulsate autorite töid, kes mul kahjuks praegusel hetkel just meelde ei tule. Kõige sügavama mulje jättis mulle see, kuidas pintsli ja värviga on võimalik nii ehtsalt erinevaid materjale kujutada. Et tekib tahtmine kohe pildil olevat siidi või sametit oma käega katsuda. Õhtu lõpetasime ohtra söömise ja filmivaatamisega Raili juures.

Laupäeval otsustasime programmi võtta Hyde Park’i ja Natural History Museum’i ja Science Museumi. Linna jõudes oli igal rahvast nagu murdu igal pool, sest kõikjal poodides oli alanud soodusmüük ning eks suvisel ajal on ka muidu hullult turiste liikvel. Erilise rahvamassi sisse sattusime Hyde Park’i kesksel teerajal, kus oli samuti Tour de France’iga seotult avatud mitmeid sponsorite telke jms. värki, mille ümber siis rahvas eriti tungles. Samuti oli meie meelehärmiks suletud Hyde Park Corneri tube’i peatus, millele me esialgu tulutult üritasime ligi pääseda, kuid lõpuks politseinikult nõu küsides selgus, et sinna tõepoolest ei saagi. Veendusime, et tõepoolest on politseinikud üldiselt sõbralikud, kui just ise mingit lollust ette ei võta muidugi.

Lõpuks ikka jõudsime Natural History Museum’isse ka kohale ja imetlesime dinosauruste skelette ning Tyrannosaurus Rex’i elusuuruses mudelit, mis saba võngutas, möirgas ja silmi plõksis. Täitsa äge oli! Väga muljetavaldav oli ka sinivaala elusuuruses mudel. See oli ikka tubli keskmise suurusega laeva pikkune!

Üks eesmärk, mis meil Rainiga sellel reisil oli, oli mõne kuulsa Inglise pubi külastamine. See eesmärk meil 100% ei täitunud, sest käisime inglise restoranis, kuid ka London Pride nimelist õlut sai seal ehtsa inglise toidu (Fisherman’s Pie) kõrvale nauditud. Restoran ise asus Covent Gardenis ja oli täiesti kena. Teenindus oli sõbralik ja toit maitsev. Ettekandja tegi ka märkuse, et me oli me vist jube näljased, sest tema pole veel nii puhtaid taldrikuid näinud, kui meie omad pärast sööki. :) Tal oli muidugi õigus ka…

Pühapäeval käisime Greenwichi’ga lähemalt tutvumas. Jalutasime observatooriumi mäele, kust avaneb väga hea vaade kogu linnale. Õnneks oli ilus ilm ja nähtavus hea. Ja siis oligi aeg hakata asju kokku sättima ning tasapisi kodupoole suunduma. Lend läks igas mõttes hästi – väljusime ja saabusime natuke planeeritust varem ning väga hullu raputamist ei olnud.
Lõpetuseks võib öelda, et väga tore reis oli ja tänud siis veelkord Railile, et ta meid nii kenasti vastu võttis! Mina läheks iga kell tagasi. ;)

Finish paistab

Need, kes pealkirja järgi arvavad, et jälle jooksmisest juttu tuleb, peavad pettuma või siis hoopis rõõmustama, sest seekord on finishi näol tegemist kooli lõpetamisega. Täpsemalt siis minu armsa abikaasa doktoriõpingute lõpp läheneb hirmsa hooga: töö läks eile trükki ja paar päeva vähem kui 2 kuud on jäänud kaitsmiseni.

Nüüd aga ongi kätte jõudnud see kõige keerulisem osa asjast ehk pidustuste organiseerimine. Kuna me kumbki pole mingid erilised seltskonnainimesed, siis teeb see asja ainult keerulisemaks. Aga õnneks oleme saanud mõnedelt headelt inimestelt näpunäiteid karonkka (oponendi auks peetav pidu pärast doktoritöö edukat kaitsmist) korraldamise koha suhtes. Samuti leiab netist õnneks päris palju materjali selle kohta, et kust saab frakki rentida jms. Suurim peavalu on sellega, et kuidas külalistele ka meelelahutust pakkuda. Meil ei ole omast käest kahjuks mingeid muusikuid võtta... No, peab mõtlema selle asja peale.

Aga küllap pidu ise kenasti välja kukub, selles pole kahtlustki!