Rahutu hing

Nii, mul hädasti tarvis lõppeva aasta jooksul kirjutada valmis 1) üks teaduslik artikkel, mis saab olema osa minu doktoritööst, 2) tegelda palgatööga, mis tähendab praktikas elektrit juhtiva liimaine väljatöötamist süsinikkiudpaberile ja 3) essee mõõtmistest optiliste kiudude abil. Tööd piisab küll ja küll.

Aga selle asemel, et hommikul 8st tööle tulles võtta ette kirjandus ja hakata näpud villis kirjadnuse ülevaadet kirjutama, surfan mina netis või mõtlen tulevate jõulukinkide peale. On see siis normaalne? Eriti kui ma kodus ärritun selle peale, et mu laps ei keskendu piisavalt eesti keele õppimisele… Ühesõnaga pole ma midagi parem kui tema. OK, ma ei keeruta tooliga ja ei vahi unistavalt aknast välja, aga resultaat on ikka sama, mitte muffigi pole tehtud.

Ja mis te arvate, mida ma praegu peaksin tegema? Kirjutama süsinikkiudpaberi valmistusest kütuseelementide elektroodide tarbeks. Ei tea, kuidas see doktoritöö küll kirjutatud saab?! Õnneks praktilise tööga on ikka paremad lood, see on väheke põnevam ka. :)

Taas kuuldel!

Nonii, juba mõndagi aega tagasi kaebas Raili, et ma pole oma blogi üldse uuendanud. Tõsi ta on, et suve lõpp ja sügise algus oli tõeline hullumaja, mistõttu ei viitsinud ennast kokku võtta ja siia midagi uut lisada. Nüüd siis katsun lühidalt kokku võtta, mis vahepeal põnevat juhtunud on.

Esiteks, 31. augustil kaitses Rain edukalt oma doktoriväitekirja, mille teemat ma ei hakka siinkohal välja kirjutama, sest ristiinimesele ei ütle see suurt midagi. :) Kaitsmine ei olnud mingi kometitegemine, vaid oponent võttis oma tööd ikka tõsiselt. Õhtune pidu möödus samuti väga kenasti Pori restoranis Suomalainen Klubi. Selle katsmisega sai meil igatahes suur mure kaelast ära.

Teiseks, Rainer on nüüdseks juba vägagi reibas koolipoiss. Lausa liigagi äkiline vend mõnikord, sest nimelt tuli ta ühel päeval koju koguni märkusega rahutu käitumise kohta. Aga eks vahepeal proovib tema ka õpetaja piire, kuid loodame, et neid märkusi liiga tihti tulema ei hakka. :)

Kolmandaks, 15. septembril jooksin Jyväskyläs Finlandia Marathoni raames esmakordselt läbi poolmaratoni ehk siis 21 km. Tulemuseks jäi 2:07:37 ja üldarvestuse koht 523. Tulemusega jäin väga rahule, endast sai antud ikka peaaegu kõik, aga eks natuke pidigi alles ka jääma. :) Eriti tuleb rahul olla seepärast, et mind vaevas päris tubli nohu, kuid see segas üllatavalt vähe. Ka palavust polnud vaja karta, sest sooja oli ca 10 kraadi ja lakkamatult kallas erineva tugevusega vihma. Aga kokkuvõttes oli väga tore üritus!

Neljas suur saavutus oli see, et said peetud loengud aines ”Tunnistin- ja tiedonsiirtokuidut”. Praktiliselt kogu mu aeg augusti eelviimasest nädalast kuni oktoobri esimese nädalani möödus ainult loengute ettevalmistamise tähe all. Ausalt öeldes jäi ikka ka pisut vaevama, et oleks võinud ikka paremini teha, kuid see on täiesti loomulik, et esimese korraga ei suuda kaugeltki täiuslikku materjali kokku panna. Eks minu poolvigane soome keel oli ka muidugi selline asi, mida ma põdesin, aga hakkama sain ja keegi pole just selles osas tulnud kriitikat tegema, et ta poleks aru saanud, mida ma öelda tahtsin. :) Nüüdseks on esimesed eksamitöödki parandatud ja osa rahvast oli ikka väga kenasti asjale pihta saanud. Kahjuks oli ka terve hulk nullimehi, kuid sinna pole midagi parata…

Viiendaks olen nüüd juba kuu aega täiesti ametlikult Tampere Tehnikaülikoolis teadurina tööl ja saan koguni palka. :) Töötan MARAPOKE projekti raames, mille teemana on kütteelementide (fuel cell, polttokenno) arendamine ja uute materjalilahenduste kasutuselevõtt. Minu roll on uudse süsinikkiust valmistatud paberi väljatöötamine.

Selline oleks siis lühianalüüs vahepeal toimunust ja loodetavasti lisan tulevikus postitusi väheke tihemini.