Nonii, tants presidendivalimiste ümber võtab järjest hoogsamaid tuure, sest lõppvaatus läheneb. Kuna ise momendil Eestis ei ela, siis olen seda jama rohkem interneti vahendusel jälginud. Mul on küll selline tunne, et väga veenvaid pooltargumente pole ka Ilves suutnud välja tuua. Ja muidugi Rüütel on, nagu ta on, ja tema pooldajate hulka ma ennast kindlasti ei loe. Ma mäletan hägusalt veel seda masendust, mis paljudes maad võttis, kui Rüütel esimest korda presidendiks sai. Mõni vist siiralt uskus, et nüüd on elu otsas... Aga polnud sugugi. Tõsiselt käib närvidele see Edgari ja Villu omavaheline susimine, kuid kahjuks ei ole ka nö. vastastiib eesotsas Isamaaliidu ja Res Publicaga midagi asjalikku vastu seadnud. Mäletan, et mingi aeg teatasid viimatinimetatud kaksikerakonna liikmed, et nende ühinemisel on üks esimesi eesmärke hoida ära Rüütli presidendiks saamine. No andke andeks! Ma suhtun väga suure eelarvamusega sellistesse, kelle eesmärk on kedagi-midagi takistada, aga mitte pakkuda omalt poolt mingit positiivsemat lahendust, mis siis sunniks seda viletsamat varianti nö. loomulikku surma surema.
Tegelikult võiks täitsa vabalt rahvas presidenti valida, nagu seda siin Soomeski nt. tehakse. Aga tundub, et Eestis ei saa rahvast usaldada. No ehk ükskord jõuame ka nii kaugele!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment