Täiesti jama lugu, ma sain teada, et minu blog'i on ka teised lugenud. :)
Selline info jõudis minuni Kadrilt, kellest ma siin mingi päev kirjutasin. Nii et ma pean nüüd hoolega ette vaatama, mida ma siin kirja panen. ;)
Aga kui Kadri juhtub millalgi jälle lugema, siis tervisi veel teile kõigile ja et siis pisiplika jõudsasti kasvaks! Mine tea, äkki pressime ükspäev isegi katsikule...
Kui juba laste peale jutt läks, siis ma olen üldiselt ikka huviga lugenud laste kasvatamisest jm lastega seotud teemadest. Mind, kui juba 6-aastase noorsandi ema, puudutavad need asjad ju otseselt. Hämmastab see, et osa inimesi on eriti kriitilised laste suhtes ja arvavad, et need on ühed tüütud, rumalad ja tatised tegelased. Objektiivselt võttes on lapsed tõesti vahetevahel tüütud jne, aga sellised inimesed, kellel lapsi pole, ei tea, millest nad on ilma jäänud. Nad ei saa iialgi kaasa elada sellele, kuidas väikesest inimesehakatisest saab järjest mõistlikum ja iseseisvam tegelane. Ei saa rõõmu tunda, sellest, kuidas laps teeb edusamme, vahel täiskasvanu mõttes üsna väikesi, aga lapse jaoks väga tähtsaid.
Lisan siia veel täpsustuse selle kohta, et need lastekriitilised tüübid, kellest rääkisin, võivad ka ise vabalt lapsevanemad olla. Ja sugugi mitte kõik lastetud ei kuulu minu poolt põlatute hulka, sest kõik lihtsalt ei saa lapsi või läheb lihtsalt elu nii, et neid ei tule.
Ühesõnaga, rohkem sallivust!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment