Korraliku talveilmaga on sel hooajal küll väga pahasti. Korraks justkui tuli korralikum lumekate maha, aga siis hakkas kohe jälle vihma sadama. Suusatamine on senini ainult unistuseks jäänud. Sellest on eriti kahju seepärast, et jooksuhooaeg märtsist oktoobrini tegi märkimisväärset kahju mu vasakule põlvele, mis praegusel hetkel ei kesta valutult pikemat jooksu kui 1,5 km. Suusatamine aga võimaldaks ideaalselt kestvustrenni ilma põlvede põrutamiseta. Eile käisin üle tüki aja jälle ujumas ja siis proovisin korraks ka vesijooksu, mis tundub täiesti kihvt asi ja kavatsen hakata sellega tõsisemalt tegelema.
Uurisin ja puurisin ka internetist põhjalikumalt põlvevalu ja jooksmise seoste kohta ning leidsin paar toredat venitusharjutust, mida ka innukalt kodu teen. Loodetavasti saan kevadest põlve jälle pidama, et kannatab jälle lippama hakata. Praegu on nii, et selge kadedusega vaatan neid, kes tänaval/metsas jooksutrenni teevad. Aga eks see põlvehäda paljuski oma lollusest tuli, sest põlve toetavad lihased ei olnud piisavalt treenitud. Seda puudujääki kavatsen nüüd parandada jõusaalis käimisega. Seniks aga võtan 4 korda nädalas veepudelid (kaal kokku 4,5 kg) seljakotiga selga ja lähen kõndima. Vähemalt mägede tarbeks on see täiesti sobilik trennimeetod.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment