Nostalgia

Siin päevikulehekülgedel on nüüd valitsenud pikemat aega vaikus, aga täna kohe tuli jälle kirjutamise vaim peale.



Nimelt käisime täna tutvumas Raineri kooliga, kus ta siis selle aasta 13. augustil esimeses klassis oma kooliteed alustab. See koolivärk on põnev nii lapsele kui ka vanematele ja viimastele võib-olla et isegi rohkem. Ajab ikka sabistama küll kui esmine ja siiani ka ainuke lapsuke on juba nii iseseisvaks saamas, et peab ise kooli minema ja seal oma asjad joonde ajama. Aga toredate õpetajate ja üldiselt väga lapsesõbralikus koolikeskkonnas õnnestub see ilmselt kenasti. Raineri kool ehk Kisapuisto kool on väike - ainult 4 klassi ja kokku on seal siis mitte rohkem kui 80-90 õpilast. Nii et kõik tunnevad kõiki ja asjad on kenasti kontrolli all.



Mulle tuli ka meelde oma kooli algus. Mäletan seda, kui meie käisime lasteaiast sarnasel tutvumiskäigul koolis. Olen pärit maalt ja esimesed 8 aastat õppisin ikka tõelises külakoolis, kus algklasside maja oli umbes sama suur, kui Kisapuisto kool, kuigi muidugi mugavusastmelt hoopiski viletsam. Aga meil oli tore õues mängida, sest polnud tiheda liiklusega tänavaid, vaid palju vaba loodust nagu maal enamasti ikka. Ja kruusaauk muidugi... (need kes loevad ja teavad, need teavad ;))

Ja tuli meelde esimene koolipäev, kus saime aabitsad ja siis tuli meelde veel igasugu muid päevi mu pikalt kooliteelt, mis ikka veel pole lõppenud, kuigi see on väikese vaheajaga kestnud juba umbes 21 aastat. No mõni kohe on lihtsalt nii rumal, et ei saa asju selgeks. Aga loodan siiski lähima aasta jooksul selle jama ära lõpetada... Viimasel ajal on hakanud tunduma, et enam ei jaksa neid eksameid teha.