Viimasel ajal on väga popiks saanud blogides pidada treeningpäevikuid. Olen isegi suure huviga lugenud Priit Pulleritsu spordiblogi ja kadestanud, et küll mõnel ikka jutt jookseb hästi. Aga ega ei maksagi ennast hakata kohe mingi professionaalse ajakirjanikuga võrdlema. :) Mul endal on treeningtabel külmkapi uksele kinnitatud ja sinna märgin ka ainult selle, et mida ja kui palju just tehtud sai.
Jooksuhooajaga sai algust tehtud märtsikuus, kui lumi sulama hakkas ja enam suusatada ei saanud. Varustasin ennast, osaliselt oma abikaasa pealekäimisel, Polari F6 pulsikellaga, mis pole mingi viimase peal masin, aga mõõdab ära kõik, mida mul vaja läheb ehk pulsi, kalorid ja aja ning igal esmaspäeval näitab kokkuvõtte eelmise nädala treeningutest.
Siis leidsime sellise suurepärase raamatu kui "Spordisõbra käsiraamat" ja sellest siis veidi uurisime, et kuidas oleks mõistlik treenida, seda just põhiliselt pulsi osas. Tuleb välja, et treenima hakates enamasti inimesed pingutavad lihtsalt üle ja siis tunnevad, et ei jaksa ja siis loobuvadki kergesti. Eks ole ma isegi sama reha otsa astunud, kuid nüüd olen siis paar kuud enam-vähem mõistlikult trenni teinud.
Eesmärgiks oli sel kevadel just nimelt Likkojen Lenkki, mis on meil Tamperes selline Maijooksu tüüpi naistejooks. Distantsiks valisin 10,5 km, mis veel märtsis kõlas minu jaoks täiesti astronoomilise vahemaana. Täna, kui stardini on jäänud veel 2 päeva, on seis selles mõttes ikka parem, et eilegi tegin raskusteta 10 km otsa. Kiirus on muidugi täiesti olematu, ehk umbes 6:30 kilomeetrile, aga edasiminek varasemaga võrreldes, on olnud täitsa tuntav. Enam jooks ei tapa ja ka 15 - 20 km jookseksin põhimõtteliselt ära.
Vaatame, kuidas laupäeval läheb, ja siis äkki võtaks sügisepoole veel ühe poolmaratoni äkki ka kavasse. ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment